Hüvasti Medved :(

(21.10.2006, Priit)

Läti Karu kotid on pakitud, nuuks, ootab taksot ja tõmbab kohe lennujaama poole udu. Kahju. Poolteist kuud ikkagi koos verd ja vilet talutud. Lahe koll oli, asendamatu. Eile suutis kanadalase ümber rääkida, et see meiega jätkaks ja koju ei lendaks. Vahetasid suure sõpruse märgiks sõidusärgidki. Homses stardis siis üks Hawaii punasärklane juures (ok, vaevalt ta nüüd kohe selle selga veab) ning lätlased näevad mida kannavad Kanada rahvuskoondise liikmed. Tiimiarvestuses teist poolt sõitev leedukas peab nüüd lätlase väljasõidetud esimest positsiooni kaitsma. Raske saab see tal olema, vähemalt kaks järgnevat päeva. Homme tõuseme 400m pealt jälle üle 2000m merepinnast. See kõrguste vahe ja ronimise hala hakkab juba endalegi tüütavaks muutuma... kaks päeva veel, siis haigutab päästev ookeani avarus, siis luban, et enam ei nuta, mägi, mägi, üles, üles... siis saab uue teema, liiv, liiv, liiv :) 

Medvedi Classic müüdud! Erik ülihäpi, lihvib, et mitte öelda lakub oma uut oraanži kõrbepüssi. Ainuke Hollandis :) Ma vist küll ei raatsiks oma Classikukest nii laksust ära müüa. Juba nüüd tähendab ta mulle väheke rohkem kui lihtsalt 10kg ratast. Pigem kamaluga higi, kannatust, ahvatlust, vihkamist, ootust, lootust, usku, rõõmu, kurbust, edu, ahastust jne jne. Mis siis veel Dakaris saab? Jõuan sinna, eks! JÕUAN!

Läti Karu takso tuli, kuuuuuuurb, mehed end hüvastijätuks ebamääraselt looklevasse ritta seadnud, tõenäoliselt on see kõikidele viimaseks kohtumiseks, jäävad ainult ühised mälestused, mis aegajalt fotodel ja videol taaselustatakse. Kuid kes teab, maailm väike... Lennil silm läigib... Ma täna ei taha rohkem kirjutada...

Kommentaarid