Puhkekas

(17.09.2006, Priit)

Uhh, lõpuks ometi vaba päev. Täna saab siis jalad seinal hoida.

Mõnus on. Ilm võiks natuke paremaks minna. Mingi 15C kuid pilved varjavad päikest.
Saan vahelduva eduga telefonitsi infi, mis teil seal Tartu Rattamaratonil toimub. Oleks ise ka väga tahtnud uuel, pikemal ja huvitavamal rajal joonel olla. Järgmisel aastal.

Seitsme päevaga oleme tõusnud peaaegu 9 kilomeetrit. See siis sama nagu oleks merepinnast maailma tippu, ehk Mount Everestile roninud.

(Margus kaebab kõrvalt, et väss on sees. Sama siin)

Ei saa ka täna läbi ilma põhjanaabrita. Mika ei ole mingi edev koll nagu meie, et topime punased vestid selga ja ronime lehte pildi peale :) Tema Paris-Dakar’st teavad vaid lähedased. Mehel olevat ajakirjanikest kõrini saanud, kui osales maastikurataste võistlustel ja fotograafid muudkui klõpsutasid ega lasknud tal rahus võistelda. Et siis, miks? Kas oli kaasvõistlejatest oluliselt kiirem? Eip. Ta nimelt sõitis natuke teistmoodi riistapuuga. Teate, sellisega nagu tsirkuses? Sadul, sadulapost, vändad ja ÜKS RATAS! Pole ime siis, et fotograafid järgi jooksevad, kui sellise imeloomaga baigimaratone sõidad... Kui eile ilkusime siin, et annab ikka välja mõelda sellisesse kohta number paigaldada (ratta kodaratele, vt eilse blogi pilti), siis nüüd saan aru, et mees automaatselt tegutses, tal polnud ju oma eelmisel rattal mujale seda pannagi :)

Hommikusöögist on pehmelt öeldes natuke siiber saanud. Röstitud müsli, mis mulle iseenesest maitseb, aga sinna juurde see kosmonaudi piim, mida vihkan. Saia, saia saia, või valget leiba, kuidasiganes seda nimetatakse ning moosid, pähklikreemid selili, kõhuli, pikali ja külili... Mäx ütleb, et pole elu sees niipalju saia söönud kui siin nädalaga kokku!

Samas ei saa väga vinguda, sest lõuna ja õhtusöök on super. Terve nädal on iga õhtu miskit erilist välja mõeldud. Eile saime väidetavalt Hollandi rahvustoitu, keedetud kartul ja porgand põhimõtteliselt + vorstivärk. Muidu on ikka pasta ja muu selline süsivesikulaks olnud.

Kommentaarid