Paarissõit (17.10.2006, Priit)
No nii. Arvake ära, kes paarissõidu kinni pani?
Ok, alustame algusest. Esmalt sõitsime 20km kämpast stardikohta. Väga hea, sai ilusti soojaks. Paaris olin ma loomulikult Margusega. Mõtlesime küll, et äkki kannatab teha mõned vangerdused, aga ega vist väga pointi poleks olnud, distants pidi olema 20-25km, selle maaga väga suuri vahesid enivei sisse ei sõida. Startisime teistena. Algus ei olnud kiita, pingutada on ikka raske. Mõtlesime küll, et esimesed kilsad rahulikult, aga panime, panime... Tuul oli tugev, õnneks küljekas, nii sai ennast veel kuidagi inimesena tunda, siis, peale esimest viite kilsa keeras vastu, öäkk :( Spidokat ei tahtnudki vaadata, pulss oli küll üleval, aga kiirust polnud ollagi. Hiljem, kella pealt tsekkides tuli välja, et lisaks vastutuulele oli ka kerge tõus. Paaris on ikka oluliselt lihtsam sõita, kui eraldistarti. Saad vahepeal teise päästvasse varju hüpata. Vedasime kordamööda vast kusagil minuti kaupa. 13km hingeldatud, rütm enam vähem käes, tõstan korra pea lenksu alt, ei usu oma silmi – kas tõesti näen ma kaugel ees meie finišilippe? Just nimelt, mu silmad ei petnud. Lasin siis korraks veel mootori punasesse, pulss läks üle 180 löögi minutis. Maksimum on mul 189, järelikult kastis veel ei ole (Erik Klounpoiss Blackbox Copperfield istub mu kõrval ja on tääääiesti out, nokib kohvitass käes, loobunud, sajaga loobunud).
Ja oligi distantsi pikkuseks 14km! 20-25 asemel... pole sõnu. Oleks teadnud, oleks jõudu natukegi teistmoodi jaotanud.
Medvedile ja leedukale panime ühe minutiga, üldliider Little Robile kolme minsaga. Asi seegi, sest pingutus polnud nüüd teab_mis_hull. Kui iga etapp kolmeka tagasi nokiks, siis oleks kõik veel võimalik...
Hommikul sõitis must vaevu plärtsudes turtsudes mööda mingi pisike plekihunnikust kaubikuke. Korraga keeras risti ette ja lasi sama hooga katuselt tee äärde kukkuda viiel_kuuel kahemeetrisel raudtorul. Kuidas need kinnitatud olid, kas üldse olid? Igaljuhul, kui see oleks kolm sekki varem juhtunud, siis uhhhhh... Äkki peaks täna oma uut sünnipäeva tähistama? Vennad astusid autost välja, sõimasid mahlakalt teineteist ning lohistasid oma torud katusele tagasi...
eelmine |
Tagasi uudiste nimekirja |
järgmine
Kommentaarid
Virks, , 17.10.2006
kasutan oma ühe hea "sõbra" ütelust: tähtis pole võit
vaid hoopis kaksikvõit...
eeva, eeva@palmako.ee, 17.10.2006
Mul ka üks vanasõna (vist pisut omatehtud) : jagatud
kaotus on pool kaotust ja jagatud võit on 2 võitu!
Velts, , 17.10.2006
pange kõvva ja tervitused Marksile - vana klassivenna
poolt... pole aega olnud blogi eriti jälgida, aga kõva
üritus teil igatahes!
iif, , 17.10.2006
vanu sõnu veel juurde:
"kaks pedaali on ikka kaks pedaali"
ja ära saabunud/saabuva tugimeeskonna peale liiga palju
energiat ära kuluta ;)
Epp, , 18.10.2006
Minu lugupidamine, härrased!Tegite mu tänase niiske ja
kõleda päevaalguse palju rõõmsamaks!
Äksidendi kokkuvõte-kaitseinglid on veidi hajevil aga
siiski teie kohal.
hiiekas, , 18.10.2006
Jõudu! Ärge laske paarist võidetud minutist end liialt
erutuda. Arvata võib, et sellise võistlusformaadi juures
määratakse paremusjärjestus kõrbeliivas ja viimasel
kahel nädalal. Kel siis veel vähegi varusid alles on,
see võib raske etapiga kuni tund tagasi teha. Nii et
külma pead ja rahulikku meelt. erihullud olete nagunii,
special-tervitus Max´le. Parimat!
glamuursed naised, gersti112@hot.ee, 18.10.2006
Kallis Max,ära enam kuku,ootame sind uues ilusas pesas
kääride ja vahaga.Hoia lippu kõrgel!
erki, , 19.10.2006
Tubli-tubli.
|
