Ei murdunud

(11.10.2006, Priit)

Natuke eilsest ööbimispaigast. Kämpa ei midagi erilist, vähemalt vesi ja WC. See selleks, põhiteema – õhtul pidi siin samas kõrval toimuma mingi pidustus. Olime telklaagri üles seadnud jalgpalliväljaku suurusele alale. Keskel paiknes meie rekka, telgid selle taga. Kella kuue paiku õhtul tuldi ja tõmmati meile ette kaks jämedat helesinist köit, üksteisest umbes viie meetri kaugusele. Ei saanudki aru, kas kaitstakse meid või siis pidulisi. Jämm pidi hakkama üheksa paiku ja läbi saama kell kaks öösel. Islami kalendri järgi on praegu kohalikel Ramadan, see tähendab, et päikesetõusust kuni loojanguni on keelatud süüa, juua, suitsetada ja seksida (järjekorraga võin eksida :). Eks nad siis peale loojangut võtavad viimast...
Ja kui siis hakkas autotäitega kohalikke mehi peale viskama, täitsa kõhedaks võttis. Muideks 90% autopargist on Mercedesed, ülejäänud sõidavad eeslitega. Ma ei ole kogu Marokos veedetud kahe päeva jooksul ühtegi nii suurt tegelast näinud, kui nüüd neid dessantlasi, keda meie laagrisse visati. Ei kujuta ette, kus mägedes sellised korvapallurmarokolased elavad... kohalikud toimetasid, tassisid toole ja kaunistatid platsi. Kuna meil äratus viis hommikul, siis otsustasin ikkagi üritada end magama sättida. Kanadalane arvas küll, et tõmbame magamiskotid selga ja lähme ka peole, küll integreerume, aga see oli vist natuke kohatu nali, vend suhtub päriselus (Maxi väljend hakkas külge) austusega teistesse kultuuridesse. Ainult kaks korda ärkasin öösel üles ja piilusin telgist välja, kammmooooooon, kõhutants ja puha, ei murdunud ma, ausõna ei murdunud :) sest, mis oli meie püha eesmärk? Dakari jõuda, onju! Mitte mingit party party siin kohalikega, krt... :)

Eelmises elus olin ma vist moslem. Teate viis korda päevas kõlavat palvetamisele kutset? (täna enne kella viite hommikul hakkasid mošeed täiest kõrist hüüdma) Olete kuulnud? ALLAHU_AKBAR_ALLAHU_AKBAR ASHHADU_AN_LA_ILAH_ILA_ALLAH ASHHADU_AN_MOHAMMEDAN_RASUL_ALLAH HAYA_ALA_ASSALA HAYA_ALA_ASSALA ja nii mitu pikka minutit. See on nii kirjeldamatult vinge ja salapäraselt kaasakiskuv ning tekitab sellise imeliku igatsuse_jõu_ahastuse segu su sisemusse, et anna või otsad... kodus hakkan Koraani lugema :)

Sooja oli tänase etapi lõpul 34C. Aega võeti esimesed 70km. Mõned tõusuuuud (öäki) jäid sisse, aga puhus mõnus taganttuul (tnx, tnx) ja keskmine tuli peaaegu 40km/h. Punt püsis ilusti koos. Läti Kunn küll üritas provotseerida, et paneme, paneme, aga nii lühikesel ja allatuult etapil pole mõtet ennast kulutada. Saad lõpuks 3 minutit tagasi, aga kütta sellise palavusega punases, see ei tõota head... Kõige raskem etapp 176km pidi toimuma peale Marrakeshi, siis oleme Kõrg-Atlases ja ainult üles_üles_üles :( Säästame endid selleks, eks! Peale seda veel mingi eraldistart ja jälle mäkke, türimüri! Mida ma aga tänase kohta öelda tahtsin, oli see, et peale lõunat löödi kellad kinni ja sõitsime rahulikult Volubilisesse, seal mingid ülikuulsad Rooma Impeeriumi varemed. Vot see oli viga, päike paistis lagipähe. Ok, ok, lahe oli küll, veevärk, mis ehitatud peaegu 2000 aastat tagasi (loe: kaks tuhat!) toimis! Jne, aga homme peab jälle kihutama ja ülehomme ka jne, pole veel poolel maalgi ju. Nuuks, ei saa siin kahjuks videokaameraga_jaapani_pensiokat mängida, kuigi vahel, et mitte öelda päris tihti, tahaks...

Kommentaarid