Viimane mäefiniš

(22.10.2006, Priit)

Eile, peale õhtusööki toimus meil veidi pikem koosolek, kui tavaliselt. Alustuseks, oh üllatust, tänane etapp pidavat olema siis kogu tuuri üks raskemaid, kui mitte kõige raskem. Mulle nagu vägisi meenub, et eelmine seitsmepäevane tsükkel algas nagu kahtlaselt samas võtmes :) Nüüd oli etapi pikkuseks küll vaid 151km, lõppu maasikaks 40km tõusuke...
Õhtuse arutelu põhiteema oli, et meestel moraal langeb, enam ei naudita üritust jne. Vaid neli nädalat jäänud ja „budem shit drushno” (vene laen, mitte inglise :). Tundub, et siin ka meil väike „süü”. Hollandlasi ju suurem ports kohal, aga liidrisärk nüüd meie käes. Kokkuvõtteks saime täna hommikul lisaks müslile ja saiale keedumuna ja melonisalatit, lõunaks aga supi kõrvale pannkooke...

Sõidust. Esimesed 15-20km läbi linna liikusime ühtses suures pundis. Edasi jäime kümnekesi. Trass hakkas kohe alguses vaikselt tõusma, pluss kõva küljetuul. Lõunapausini sama seltskonnaga – Max, mina, Saulius, Little Rob, Big Rob, taanlane Jörgen, Doug ning Erikpoiss lohises ka natuke aega sabas... Meil pole nüüd kiiret kusagile, edu sees, tõmblema ei pea, võtsime väga iisilt, tegin endale isegi ühe juustusaia. Kümne minsaga söödud_joodud, pudelid ka täis ning minema. Mõnekümne kilsa pärast hakkas reaalsem tõus pihta, natuke gaasi, õõõõige pisut ja kohe kukkus mehi riburadapidi tagant ära. Haigused ja väsimus on oma töö teinud. Lähim ohustaja Väike Rob jäi ka suht alguses, nähes ta siplemist, lisasime tahtmatult vist natsa veel tempot :) Leedu Karu pidas üllatavalt hästi vastu ja Taani Kalju on leidnud uue hingamise! Neljakesti kütsimegi kuni viimase tõusu jalamile, seal hakkas leedukas lenksu peal kätekõverdusi tegema, nagu kana teri nokkima, jook otsas ja tõusunurk läks ka talle vist liiaks. Endal peas kumises kergelt sellest pagana kõrgusevärgist. Tee keerutas mäkke ikka üht- ja teistpidi, uuesti ja uuesti. Viimased 20km kangutasime kergeima võimaliku rauaga (esimene hammakas kõige väiksem ja tagant kõige suurem - 23). Päike küttis lagipähe, jook sai ka otsa, igasugu karastusjookide reklaamid hakkasid kõrvus tümpsuma ja mitte ainult kõrvus, see krdi teleklipp, kus kutt Coca-Cola automaati raha pistab ning sellele pikk stoori järgneb, kus lõpuks külm pudel vastu toimetatakse, teate, vinge reklaamike? Vot see oli kogusaeg silme ees. Viimane viis kilomeetrit oli piin, valus, kole, paha, hull, ebameeldiv, raske... Tipus 2100 meetri peal ikkagi kolmekesti koos. Teised kaaaaugel maas...

Jäime sellele kõrgusele ka ööbima.Milline vaade! Kahe milline, ei veel rohkem!!!!!!! Tuhanded ruutkilomeetrid platood, mäed, metsatukad, lambad, kullid kõrgustes tiirlemas jne... Päike kukub kohe mägede taha. Homme downhill ning ülehomseks on mäed LÄÄÄÄÄÄÄÄÄBIIIII!

Kommentaarid