Vihm

(14.09.2006, Priit)

Terve öö sadas. Ma ei ole nii kehvalt siin veel maganud, isegi esimene öö oli parem. Eile sai vist ikkagi mägedes natuke liiga tehtud. Sellest ka selline kehv uni.

Eilne kaevu pilt

Nagu ikka, 8.00 start. Algus oli mõnus. Ja siis hakkasid jälle tõusud pihta. Sõitsime konkreetselt pulsoka järgi, aga ega keegi ei tahtnud/jaksanud eriti eest ära minna. Hollandlane, keda siin isekeskis „klouniks” kutsume, tema muidugi üritas. Muidu oleks vist midagi väga valesti olnud, kui see vend oleks suutnud rahulikult pundis püsida.
Mingi osa trassi tõusudest kattus Tour de France etapiga. Asfalt kubises kõiksugustest ergutusmaalingutest ja võistlejate nimedest.

Ja siis hakkas sadama, öäkkkkkkkkk. Õnneks oli mul sõiduvest kaasas ja Sportfuli second skin pesu sobis nagu rusikas silmaauku. Kannatasime ära. Tund aega kallas kindlasti, vahepeal mingit rahe moodi ollust. Kannatasime ära.

Paarkümmend kilomeetrit enne lõppu saime siis tõelist downhilli. Kuna sõidame ju suhteliselt kõrvalteid, siis on nad mitte niiväga hooldatud. Ühesõnaga märg ja rõve, kaldenurka ei tea, aga 60km/h tuli laksust sisse, aga serpentiine jätkus. Margus, keda võin sirge seljaga lugeda üheks parimaks „auk peas” laskujaks, tunnistas pärast, et temalgi oli kõhe. Piduriklotsid said igaljuhul vatti. Esimesena mäest alla tuhisenud Rob tunnistas hiljem, et tal ei ole lapsi, pere, ega tüdruksõpra...

Praegu oleme piltilusas Le Puy linnakeses. Mingi karnevalivärk paistab olevat teoksil.

Aga meie hakkame Wilberti (üks korraldajatest) sünnipäeva pidama.

Lätlane ei viitsi enam nalja visata. Viies päev, asjad hakkavad paika loksuma :)

Kommentaarid