Seitsmes päev

(16.09.2006, Priit)

Täna sai siis lõpuks esimene nädal täis ja meil homme puhkepäev ees. Seda oli ikka täiega vaja ka. Jalg on päääääris pehme.

Hommik algas nagu ikka. Kloun pani esimesel tõusul minema. Olen sellest naljatilgast varem rääkinud? Algus oli paarkümmend kilomeetrit tasast maad ja siis hakkas tõusuvärk jälle pihta. Ma ei ole üheski lõunalaagris kokku ka niipalju mäge sõitnud, kui siin esimese seitsme päevaga.
Maasikaks osutus kusagil 15km pikkune tõus, kus algust võeti ikka kole kiiresti. Vedajaks pikk Rob, kes eile oli pikali pannud ja kaebas, et kui kopsud tugevasti õhku täis veab, siis pidavat kergelt haiget tegema. See ei seganud meest aga tõusul härga mängimast. Vaatasime Margusega, et asi väljub jällegi kontrolli alt, pulss kiskus punasesse. Otsustasime, et kannatame veel kilomeetrikese ja laseme tal siis oma teed minna. Aga hoplaaaaaaaaa, kõik me lihast ja luust, kutt vajus laksust nii ära, et lõpetas meist pärast ligi 2 tundi hiljem. Tegi Landist (ameeriklane, kes selle aasta Tour de France’l ka ulmeliselt kustus, järgmisel päeval tõusis nagu fööniks tuhast ja sõitis ennast pilti tagasi. Lõpuks muidugi kahjuks/õnneks osutus dopingupatuseks ) Sellisest „haamrist” annab ikka välja tulla... Käib vaeseke siin praegu silmad maas ringi...

Me kütsime omas tempos edasi, Kloun oli vaja veel kätte saada :) Mis, aga ei õnnestu, see ei õnnestu. Olime juba suht kindlad, et vend on kusagilt valesti pannud. 75km peale jõudes, kus einevärki anti, oli meie sõber juba ees maiustamas. Kuna meie tiim saab alati paari minutiga hakkama, taskud-, pudelid täis ja minema, siis olimegi Erik alias Klouniga taas ühes pundis. Vot ja siis alles algas, ma ei kujuta ette, kelle peale ta tigedaks sai või mida ta sööb, et niimoodi lendab :) Mingil pisikesel tõusumoodi asjal lasime vahe sisse ja otsustasime, et las võitleb seal ees siis tuulega, kui talle nii väga meeldib üksi sõita. Ükshetk oli silmside läinud... asusime usinalt tööle, aga no ei saa kätte, kiirus kasvab ja kasvab, aga ühegi kurvi taga pole Erikpoissi :( Ja siis ühel hetkel Erik Ghost Kloun David Copperfield meil taga :) Uskumatu mees, kus ta käis, mis ta tegi? Vabsheeeeeeeee :) Lõpuni veeresime ühtses pundis.

Nüüd on siis juba üle kümne prossa kogu distantsist läbitud. Ei tea, kas vaataks juba üldjärjestust? Eiiiiiiiii, peale Marokot. Läbima tulime ju siia ja ei kanguta meid keegi eesmärgist kõrvale!

Medved oli täna ka ikka suht läbi. Aga ühe nalja ikka lasi läbi raskuste. Nimelt olevat ta mu peale sajaga solvunud. Küsisin siis, et misjuhtus Läti Karu? Tema vastu, et vot täna tahtis tema minuga tõusudel vestelda, mina, aga pidavat olema ennasttäis eestlane ja ei räägi taga üldse :) Ühtegi täislauset ei suuda moodustada. (kurask räägi ise, kui pead mitmekümnest Tabasalu tõusust ühtejutti üles sõitma)

Hommme puhkan, homme puhkan, homme puhkan...
Andke kiiresti Tartu Rattamaratoni uudiseid siis teada.

Nägelemiseni.  

Kommentaarid