Millau viadukt

(18.09.2006, Priit)

Ei miskit uut. Hommik algas jälle vihmaga :( Õnneks liikusime tumedadest pilvedest eemale. Päeva plaan oli, et suures grupis 25km kuni Millau viaduktini ja sealt siis antakse juba tehniline start.
Sild oli vägev. Kõrgem kui loetud päevad tagasi nähtud Eiffeli torn.

Edasi läks põnevaks. Korraldajad otsustasid, et tänase etapi teeme ilma ajavõtuta (nagu ka esimene Pariisist välja oli). Iseenesest ju ok, sai natuke rahulikumalt veereda, aga kuidagi kahtlane on see asi siin vahepeal... Nüüd on meid tõusudel testitud. Selge see, et väga head maastikurattad, mis meil on, jäävad ikkagi ka keskpärasele maanteerattale alla. Juba kaalu vahe on üldjuhul 20-30%. Meie Classicud on ilma varustuseta kusagil 10kg kandis. Maanteeratas aga keskpäranegi 8-9kg.
Rattad meil ju 26”, maanteekad 28” – see tähendab jällegi oluliselt paremat veeremist.

Ühesõnaga nüüd lisati programmi ERALDISTARDID mäkke :O Sel nädalal peaks toimuma esimene. Vägisi kisub võistluseks ära... Mäx võttis kaalu huvides juba aerobari maha (see millega saab lenksu peal lamada, et tuuletakistus väiksem oleks)

Täna sai 10 000 tõusumeetrit täis.

Olen saanud paar smsi, et tervitaks hollandlast. Täpsustan korra, et meil neid siin ju kamaluga :) Kloun on põhitegija, siis Pikk Rob, kes asfalti maitses ükspäev ja siis veel mõned. Aga eks ma ikka Erik Klouni tervitan :) Tänagi tegi ta veel mitu vääääga imelikku liigutust, aga ma ei jaksa kribada. Pidi küll lihtne päev olema, aga kokku saime ikka 6 tundi ja ma jäin esimest korda peale sõitu korraks telgis magama. Päeval siis. Iseenesest :) Varsti olengi telkinimene. Kodused, müüge elamine ära! Kolime Tammsaare parki.

Vahtralehemaa mehe Lenn’ga sai täna sõidu ajal lobisetud. Rääkis jälle oma „kalamehejutte”. Põhiteema tema mõned aastad tagasi sõidetud Aafrika tuur.

Mees keset Botswanat. Varane hommik. Sõidab vaikselt üksinda ja korraga mingi loom keset teed! Uhh! Mis teha? Loom ei liiguta. Selline väikese pereauto suurune. Ainult aurab vaikselt. Lenn hiili tasakesi lähemale. Ümber ei ole ka väga võimalik minna. Keerab igaksjuhuks ratta tesistpidi, et kui elajas ründab, siis saaks veel minema tuhiseda. Sammhaaval lähemale. Loom haiseb! Lehk on juba väljakannatamatu. Lõpuks avanevad Kanadalase silmad: „Shittttttttttt! This is a Elephant shit!”

Vot sellised lood.

Kommentaarid