Liivatorm (08.11.2006, Priit)
Head uudised: kogu tänane 149km peegelsile asfalt, selline, millist kogu Tallinn-Tartu maanteel ei leia, kui isegi hommikul pisike lõiguke oleks, siis õhtuks on see auklik... Halvad uudised: mis sellest heast teest kasu on, kui liivavaalud kogu mõnu ära nullivad. Neljakümbise palavusega oleme juba nagu harjunud, aga liivatorm, see on juba liig, mis liig. Suu ja silmad sõna otseses mõttes krigisevad. Kõik katmata kehaosad konkreetselt karjuvad... põhimõtteliselt saab võrrelda lumetuisuga, ainult selle vahega, et lumi ei kleepu sulle külge, ei roni kõikidesse vähegi mõeldavatesse kohtadesse su riietel ja su kehal ning ei tee NII kohutavalt haiget. Tänast etappi võib mingil moel lugeda kindlasti kogu tuuri üheks raskeimaks. Vahepeal läks ikka taevas ja maa täiesti segi. Tundus, et päikest nagu polegi, siis vaatad üles, kollane kera kütab sulle kogu oma hiilguses otse pähe! Max nägi kolm-neli korda ees meie trucki ja finišilippe, reaalsuses tuli nendeni võidelda veel kilomeetreid ja kilomeetreid. Sõidad, sõidad, korraga, silmapiiril vesi, pisikeste põõsatuttide vahel, täiega VESI... oli, oli, liigud edasi, vesi teeb sama, hullumaja...
Ime siis, et pooltel katus sõitma hakkab. Paar päeva tagasi ütles Margus viisakalt pikale Robile, et palun ära sõida küljetuulega teisel täiesti kõrval, võtad kaks kohta. See solvus täiega, oli vist ka põhjust :), tõusis rattale püsti peale ning pani täpiks. Nühkis üksi pool tundi meist kilomeetrikese ees, siis sai jaks otsa. Mida teeb üks „korralik” rattur, kes ei saa_tohi_suuda tunnistada, et ta on nõrk ja üksi grupi eest ära ei sõida? Teate juba, jah? Loomulikult, rabab taskust fotika ja teeb näo, et tahab teistest ratturitest väga häid kaadreid saada :) Kas selleks just ennem 30 minsa, ninast veri väljas, üksi ees peab sõitma?
Eile õhtul nägime maailma pikimat rongi. 2,5km pikk, lahe. Põrutab, ei pigem venib, läbi kõrbe, mingi 600 kilsase otsa, kusagile Mauritaania südamesse. Peale saab sinna TASUTA! Sellist oleks vaja meile tipptunnil Järvevana teed ületama :) siis inimesed saaksid aru, et tegelikult polegi ju kusagile kiiret...
Lihtsalt pean siia selle loo ära rääkima: Isa pärandab pojale kaks massiivset kaunite nikerdustega laegast ning loeb õpetussõnad juurde, et kallis pojake, kui tunned, et oled oma eluga läinud täiesti täiest rappa, põhi on käes, allapoole enam ei saa, siis ava esimene laegas. Teise pärandatud karbikese juurde kuuluvad saatelaused, et kui oled elus saavutanud kõik, mida ihaldanud oled ning tunned, et see ongi õnne tipp, siis on aeg avada teine laegas. Peale isa surma ei ole mehel just kõige paremad ajad, allakäiguspiraal saab kiire olema... Lõpuks meenub pojale viimane õlekõrs, isa pärandus ning ta käitub õpetussõnadele vastavalt, lootes natukenegi oma kehva olukorda parandada. Avab laeka, selle põhjas pisike sedelike, millel kirjas: KÕIK MÖÖDUB! Poeg on veitsa pettunud, aga elu läheb edasi, töötab ennast tasapisi üles, kõik sujub taas. Polegi nagu enam väga midagi elult tahta, ümberringi valitseb küllus, samas meenub jällegi isa pärandus. Huvitav, mida siis nüüd laekake endas peidab? Mees avab südame põksudes teise kastikese ja leiab selle põhjast taas samasugune sedelikese kirjaga: KÕIK MÖÖDUB!
eelmine |
Tagasi uudiste nimekirja |
järgmine
Kommentaarid
Kaja, kaja.pino@eesti.ee, 08.11.2006
Tunnen kaasa. Elan kaasa.
Ja nagu öeldud - kõik möödub. Ka abrasiivne liivatorm :)
Jana-Eva, , 08.11.2006
Just.. kõik möödub,,miski pole jääv,, ma ootan juba
Priit Sind väääääääääääga tagasi :)
Holger, , 08.11.2006
Max: Päev korraga. Tundke rõõmu pisikestest asjadest.
Kui miskit teha siis südamega ja edasiviiv tulemus tuleb
iseenesest. ... mis kehtib ka rattasõidus.
Holger, , 08.11.2006
Meil siin isekeskis arutades tekkis sõnakõlks, et
Margus/eestlased paneb(vad) teistele pika püvega. :-)
Paadunud Motomees, , 08.11.2006
Isal oli õigus. KÕIK MÖÖDUB. Pange mõistusega, teil on
pikk edumaa ja kupli all kõik korras.
Risto, , 08.11.2006
Natuke temaatilist nalja ka ehk tiba lõbusam:
Kaks jääkaru kõrbes. Üks teisele:
"Tead, siin on nii palju liiva, et see peab ikka üks
libe koht olema!"
Pikkuus sõidab kõrbes rattaga. Kiiresti sõidab. Mees
kaameli seljas küsima.
"Miks sa, Pikkuus nii kiiresti sõidad, kas palav pole?"
Pikkuus vastab:
"Vaata, mees, kui ma kiiresti sõidan, puhub tuul vastu
ja jahutab mind."
"Ah soo!" hõikab kaameliratsanik ja ajab kaameli kiirele
galopile. Pikkuus jääb pikalt maha. Mitu kilomeetrit
hiljem näeb Pikkuus pikali lebavat kaamelit ja nutuse
näoga ratsanikku.
"Mis juhtus?" pärib Pikkuus.
"Sõitsin nii kiiresti, et kaamel külmus surnuks,"
nuuksus ratsanik.
Kõrbes roomavad kaks meest ja oigavad:
"Juua... juua tahaks!"
Üks mees teeb äkki nunnu näo pähe ja ütleb:
"Kuule sa ütlesid, et sul on vesi põlves..."
Mees on kõrbes juba mitu päeva joomata ja ta on juba
surma äärel. Näeb siis natukene eemal putkat. Roomab
ligi ja ütleb:"Vett,andke mulle vett!"
"Kahjuks müüme ainult lipse."
"Mida kuradit? Te müüte keset kõrbe lipse?!"
"Siit 10 kilomeetri kaugusel on restoran,ehk saate sealt
vett."
Mees roomabki siis restorani juurde ja tunneb,et kui ta
kohe vett ei saa siis seisab tal ees kohtumine
vikatimehega.Ta silmab turvameest ja anub:"Vett,andke
mulle vett!"
"Kahjuks teenendame ainult lipsuga kliente."
Liivatorm kustutab karavanide jäljed kõrbes. Teeline
jõuab suure vaevaga väikese onnini oaasi serval ja küsib
lävel istuvalt araablaselt:
"Ütle mulle, kuidas jõuda Kufra oaasi?"
"Mine sinnapoole, ikka otse ja otse, neljapäeval aga
keera vasakule."
Peale järjekordset Ferrari võitu F1 etapil ja piknikku
kõrbes, heidab kogu team telkidesse magama. Keset ööd
ärkab Barrichello mingi müra peale üles. Pistab pea
telgist välja ja näeb- Schumacher jookseb ümber telgi,
lõvi kannul.
"Püha jumal Schumi," ahastab unesegane Barrichello,
"lõvi püüab su ju kohe kinni!"
"Pole hullu Rubinio," kiidab Schumacher. "ta on must
veel kolme ringiga maas!"
Jana-Eva, , 09.11.2006
Tubli Risto! Igapäev pead nii tegema, Priidul ja Maxil
kindlasti kohe lõbusam, kui tiba nalja lugeda saavad :)
GUNNAR, janne.salumae@tallinnlv.ee, 09.11.2006
MUL LASTEAIAS ISSIDEPÄEVA PIDU. EMME PEAB SINU RIIDED
SELGA PANEMA JA SIND MÄNGIMA :)
Kusti@kusti, , 09.11.2006
Jälle nii vähe kommentaare!!! Kuidas see oli mis Priit
ütles: "tee kasvõi pool, aga tee ise". Ergutame nüüd
ikka mehi, heia heia heia :)
Rainer, , 09.11.2006
Max näeb kõike kolme-neljakordselt.Blogisid tundub ka
rohkem.Võtke mõistusega ja tulge kilbiga koju.
raul, , 09.11.2006
pikk rob, väike rob, taani kalju... mehed on juba sama
lähedaseks saanud nagu kadunud m. park, märtini
kaardilugeja... ja ole hea mees, tee nendele robi´dele
ettepanek tulla mõnele eesti rattamaratonile, mulle väga
meeldiks tuules sõita ja tirri lasta...
Epp V., , 09.11.2006
Purgaa olen üle elanud Hibiinides(nagu vaakumis,
nähtavus 1 meeter, suusakepid, kindad, mütsid-nii kui
lahti lasid, läinud olid,külmavillid näos ja
randmetel-vastik, aga eluaeg meeles !Liiv on vist
teistmoodi, aga kindlasti ka vastik.Aga kuidagi mage
olnuks ka see sõit nii ära sõita et pole liivatormi
kogenud, mis ,ah?
Jaan, , 09.11.2006
Ärge laske ennast miraažist petta, pidage parem meeles,
et finišis ootab teid vesi, võibolla mitte just palju,
aga siiski reaalne vesi:)
Toivo, , 09.11.2006
Max ja Priit, tänud, sest kogu teie pingutus, kannatus,
saavutus annab tunnistust, et inimene jaksab ikka
oluliselt rohkem kui Eesti kolmekümne kraadises suvises
"pakases" Otepää "mägedes" pro-dega ja 10-20a
noorematega võidu kihutamine... Vaatame mis teha annab
:)
Pipi-Triin, , 09.11.2006
Mhmm, liivatorm on matnud asfalttee, pole ju lõputult
halb, ikka tasakaalus, lõpuks ometi saate tunda rõõmu
oma ratta eelistest maanteeratta ees :-). Õnn on ikka
Teiega! Järjest raskenevad tingimused (kuumus, looduse
monotoonsus, elamistingimused, aeg jm), mõjuvad
psüühiliselt vaimse testina, iga füüsiline pingutus on
kordi rohkem energiat nõudvam, seega on ju
ülipositiivne, et Teil just nüüd on õiged rattad!
Nautige nende suurepäraste ja isemõtlevate (blogis
sõnavõtu järgi) rataste võrratuid omadusi. Mis puutub
nägemustesse, siis kõrbes ongi liiv, liiv ja liiv, mis
aeg-ajalt võibki tunduda veena, sest kust muidu tulnud
mõiste kõrbes on „ujuv liiv”, kuigi selle karmim ja
tegelik omadus on muidugi sama mis sügaval veelgi, et on
justkui põhjatu ning sammoodi kui vette võib ka liiva
uppuda, trucki ja finišilippude nägemine on ka pigem
positiivne kui viide hullumeelsusele, mõelge ise, kui
olukord on vastupidine tegelikult truck ja finišilipud
paistavad, aga Te näeksite põhjatud kõrbe. Igatahes on
kindel see, et olete supertublid ja nautige neid
erakordsed kogemusi, kõik hea siin elus on äraõpitud
halb. JÕUDU!
ann&co., , 09.11.2006
pidage vastu!ainult 10 päeva veel ja siis tulete
kunnidena kodumaale!:)olge tugevad!!!
karl, , 12.11.2006
kuidas oli
|
